‘ia on ka meie. suurim niklik piiha. |
Iga rahvusteadlik | eestlane pihitseb —
~~ seda paeva. Vabas maailmas teeme.
-geda avalikult ja pidulikult,
peeritud kodumaal .teostub see aga

“tuks teiste riikide peres. |
_rohkemat — nii mitmes tirituses olf.

1:

. 1 = . rile
ea TE,
a as
_
ae

| -NELIAPABVAL, 25, ® VEEBRUARIL — _ THURSDAY, FEBRUARY 25

- MELE LU" = ‘our ure” Estonian Weekly.
Published. by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-

nian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada:
MAK 2R6 _

Tel 466-095}

Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New

Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,

USA. Tel. (201) 262-0773.

,MEIE. ELU“ viljdandjaks on esti Kiros Kanadas.
Asut. A. Weiler’ alpatuse! 1950. 7

Nleie Flu toimetus ja talitus Festi Maias, 952 sroadview

Ave. . Toronta, Ont. M4K 2R6 Canada - — Tel. 466- O95].

o |
Tellamiste ia kuulutuste vastuvotmine igal toon., kl. 9h.

-5 pl, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.8 6. Laup. kl 9 hel pl.

LI

»MEIE ELD" tellimishinnad! Kanadas 1 a. $34.00, 6 k. |

$18.00,.3 k. $13.00: USA-sse — ta $37.00, 6 k. $20.00, 3 k.

. $44.00; Uleneremaadesse: f a. $42. 00, 6 Kk. $21,00, 3k.

$14.00. Kiripostitisa Kanadas!-1 a. $23.40, 6 k. $14.70. Ki-

rk ja dhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6k, $13.00. Ohu-
postilisa: iilemeremaadesse : ta. He, 30. 6 k. Sat 15.

Uksikiumber - — 656.

7 -Kuulututhinnad! 1

S. 50. xuntlutuste kill Tae 4. 25.

1 ‘tol uhel veerul

- esikiiljel $5.00, tekstis |

| SAAT NT :

_~RESTI VABARIIK TOUSEB TAAS ©
 VOITLUSES

Festlaste “Kesknéukogu Konadas lakitus-

‘Kelle! nole minevikky, celled puu-

dub ka tulevik. Inimene, kelle elu-.

laadis puudub tahe malestada rah-

-. vuslikke suursiindmusi; elah ainult:

ifimast paeva nagu iihepaevaliblikas.

Eesti Vabarligi aastapaev. on mit-—

te ainult iihe -ajaloolise manifestt
valjakuulutamise meenutamine, vald

kinniste uste ja kaetud akende. taga.

Eesti ajaloo vaatlusel nieme, et

olime aastasadade taustal muutunud

rahvuslikuks | kiltuurikehaks _ oma

'- keele joma rahvaluule, oma tavade |

ja oma elulaadi poolest, Mele hinge

ayy salvestunud armastus oma maa

vastu. Meie. siidameis peitub koigu-
tamata tahe vabale iseolemisele.

Ajaloosiindmuste kulgemises (Se

 kasime kiiresti, taibukalt ‘ja julgelt

ioimida, et luua stiveraanne vaba-

rlik. 24. veebruaril 1918 kuulutati.
' -valla
rahvastele’. Eesti oli seega muutu-
nud rahvusvahelise Giguse jobjektiks. |
Véidukas Vabadussoda ja paar aas-

Manifest kéigile’ Hestimaa

takiimmet Onnelikku riiklikku ise
olemist -— kGik see tegi meld tun-
Aga veel

me teistele eeskujuks ja Imetlusob-
jektiks. .

esti. Vabariik siindis sdjas, oku-

peeriti séjas ja t6useb taas véitlu-

.$%5, Inimkonna.ajaloos pole kunagi

¢
i
J
|
;

i
“|
L
F

oinud pikki rahuperioode. Kommu-
nistlik Vene on suutnud 1éanemaail-

‘ma poliitilise naiivsuse ja mugava

elulaadi taustal arendada oma rel-
vastuse vaga tugévaks, Seda haka-
iakse laanes nulid tatpama, Veel e1

suudeta vai ei taheta aga midista, et

Moskval on koige tugevamaks arse:

naliks pstihholoogilise sdjapidamise -
Need on itisna sarnased

votted.
murkgaasile — léhnaia, varvita ja

ynaitseta, mis reostavad. esmajoones”

inimese aju. Silmakirjalikkus, vale,
pettus, varastamine, lepingute murd-

‘mine, terror, surveavaldused: ja kéik
 sellelaadiline, mis omane poliitilisele —

ndérususele. See rely on aga ohtlik

ka Moskvale endale, Kogu rahvast ei -

saa ju petta kogu aeg ja eriti tuhia

kéhu juures, Venes on teatud lagu-

nemisprotsess juba margatav, mida

.- danemaailm kahjuks ei oska kiiren. .
dada, a I

Kas eestlaskond prabguses vastu-
oluderikkas maaflmapgliitilises olu-

a korras on teinud oma parima? Okw-
_ peerttud kodumaal eluneva’ eestlas-.
-konna hotak ja vaim on rahvustead-

likuit terve. Eriti mehiselt kaitub
noorus, mis peaks lédnes elunevaile
eakaasiasile andma. rohkem entu-
siasimi

MMMM MO cM CMM nen

Ok.

’ Festlaste

SA).

rahvusomapdra viljelemi- —

‘seks. Meie nialiptliatud eestlaskond
laanes on iahutamata osa eesti rah-
vast. Ieatiks meist ja isegi osa meie
organisatsioone, naiteks ulidpiias.

- organisaisioonid, peaks aktiivsemalt -

ja ohvrimeelsemalt osalema meie

vabadusvoitluses. Wabanduseks mar-

eitakse soovi olla apoliitiline. See on

taielikult | vaartdlgendamine. Poliiti.

‘voime olf apoliitilised, kuna aga iga |

eesti. organisatsicon, kaasaarvatud

ka irik, on. kas rahvuspoliitifine,

kultuurpoliitiline,

sotsiaalpoliitiline
ine. oS

Kanada sestlaskonna poolt on at

. seselt ja demokraatlikuit | yalitud
ja ‘esindusorganisatsiooniks.

kesk.
Kesknoukoru Kanadas
(EKN). MiGdunud aastal valiti sel-

- lesse rohikel arvui noori tehes prae-

guse koosseisu (1981—1985) . kGige
nooremapalgelisemaks 30 ~ aasta
jooksul, Meie vabadusvéitiuslikku
tegevust juhib EKN nii féderaalsel,

provintsiaalsel kui ka kogukondlikul
tasemel, Oleme Suutnud igal sobival _

juhul, hoida Balti Tiikide nimesid
siindmuste fookuses. Kanada kesk.
valitsus on andnud loa mele van-
gistatud vabadusvéitlejate siiatule-

kuks, kuid okupatsiooaivoimud keel- .

duvad seda taitmast. :

Kultuurisidemete viljelemine oku-
peeritud kodumaaga on taielikult
ithepoolne:
tuntud vaimutegelasi esinema apd-
Hiitiliste sugemete ja teemadega.
Eranditult nende valiku ja takitami-
se teeb ,,Valiseestlastega Kultuurt-

_sidemete Arendamise Uhing“ (VEK-.
See asutus allub aga vahetult -
-poliitilisele politseile (KBG). Nende

lilesandeks on praegu vaid ajutise
usaldusliku vahekorra loomine siin-
sete vaimutegelastega,

on aga partei poolt fikseeritud palfu-
rahvuselise néukorude kultuuri loo-

_ mine eelistades venekeelset valjen-

dusvormi.

. Dlemaailinse Eesti Kesknoukogu
idiskoeu otsustas ‘1982. aasta kuulu-
tada eestlaste Perekonna ja Kodu
Aastaks, Perekond on ju vanim ja

uhtsem iihiskondlik instituut hing

eesti kedu on olnud tugevamaks

‘kindluseks, kust saab alguse eesiluse
juurestik. Keel teeb. tihe rahva rab-
vuseks ja on. peamine tegur rahva--

parase vaimuloomingy arendaimi-

seks,

Hoiame oma emakeelt ali sees ja

Gleme kéik rahvuslikeks voitlejaikes
Kuni Eesti on jalle vaba!

Sua tle Jumal valvaku . _
Torontos, veebruaris 1982, .

EESTLASTE KESKNOUKOGU,
KANADAS -

ta ae ed Ee ee Be a lls Jeldellt

‘OVER 30 YEARS OF GM SALES AND SERVICE |
| é | .
E

/
| Chevette.

Malibu: Corvette
Camaro Monte Carlo Omega -
| Citation Caprice Cutlass
4. Cavalier

Impala:

Chev Olds ids Limit ‘ited mene

5000 Sheppard Ave E., Scarborough, Ont. M1S 4L9 291-5054

' Cutlass Ciera

Se de ee ee ee ee ee ek el ee ee oe ee eee lem

PAUL Jurrus

Mitiik ja rentimine
Aris 291-5054.

. Oldsmobile _ 7 1
Celebrity |
Toronado

_Chevy Trucks and Vans _.

eee ee el OP te TL PP) lo

duste kaitsmiseks.
jaoks on koostatud nn. must nime-
|. Kir artiklitest, ‘mida ei tohi N. Liitu
‘miitia. On kévendatud kontrolli cks-

Siia saadetakse sageli-

Tegelik ja
varjatult kaugeleulatavam eesmark

‘moéddunud nadalalépul

.

‘Kodus 423-5716, | -

L .
. i . .
Mk a a Meee es ogg ed ER lin ee en =
wa

USA MAKSUMAKSJA RAHADEGA

Esiaskordselt president R. Rea.

4 -gani‘‘ajal pitiitakse péatada USA

kéretehnika, uuie relvadega seotud
saladuste ja tééstuse saladusie saat.
mist N. Liitu. Sel ala! ettevdetud:uy.

rimused nditavad, -et olukord vene-

laste varustamisel nn. klassifitseeri.

 tud saladustega on rohkem kui ka-
i tastroofiline. Selle’ juures on - him.
| mastavakse nahtuseks,
| tahtsusetu osa saladusi liheb N. Lii-
| tu: spioonide .kaudu, Enamiku taht.

et. -ainult

said saladusi saavad venelased nii,

: et nad tulevad Kongressi ja teistesse |

USA asutustesse, kus leiduvad: taht.
sad rapordid kiisivad-ja neile antak.

se lahkesti.. CIA jt; vastuluure asu. .

tuste raportide kohaselt,on N. Liidu

voimas séjamasin ja kStk uued rel.”
vastavatelt USA
omadelt ja veel paremini ehitatud |

yad kopeeritud

kul originaalid.

tud lahkesti venelastele.

7
Fou
. a7 aed
= =

Ta omal (Ree |
ajal USA astronaudid kidisid oma ve. 2%

nelastest kamraade maailmaryumi Ds AE ‘

Kui. omal ajal USA aatompommi |

saladused reedeti N: Liidule, siis hu-
kati reeturid. Selle iithber tehti palju

komt ja nid on néed ajad ammu -

mdodas, Juba F; D. Rooseveldist ala-
tes on ,/heast ameeriklase siidamest
_ ja-suurest. tanutundest Hitler vdit-

misel kaasab) asuiamise eest loovu-

_tatud N. ‘Liidule peagu kGik séjasata-
 dused ja.USA kérge tehnika saavu-
tised. Just nacu kaiks veel séda Hit-
leriga ja loleks Moskva ikka veel USA
liitlane, Vasiuluuremehed litlevad, ei

venelased kasutavad koikf USA sdja-

ja t60stussaladusi. Nende tohutu
yoimas séjamasin of ules ehitatud
vaba maailma sdjasaladusi kasuta-

des. Moskva volgrieb ligemale 100
miljardi dollarit vabale maailmale.

ja enamik selle vila eest on ostetud
kOrgtehnika saladusi.

SALADUSTE JAHIL |
Moskval’ on suur armee. ‘teadlasi

_ vOdraste maade- saladuste. jahil. Neid-

kogutakse diplomaatide, turistide ja

eriti teadlaste vahetuse korras USA |

teadlaste kaudu. Arimehi, teadlasi ja .
t66lisi meelitatakse altkaemaksude-
ga. : | | |
Friteadlased margivad, et. praceur .

ne juhitavate Ghutdrjerakettide siis-

teem, erilise suure kiirusega alivee-

laevad ja isegi Alganistanis Kast
tuse] clevad sddurite transport veo-
autod on koik koopeeritud USA vas-
tavaid jooniseid -kasutades. Lianes
ei realiseerita mitte koiki leiutisi ja

‘on juhtunud et need lejavad tee tile

raudesriide ja vastavad relvad ehita-
takse entie N. Liidus, kui USA-s,

Niiiid on jéutud siiski nii kaugele, .
- et presidendi korraldusel on véetud

kasutusele rangemad reeglid  sala-
USA  Hlitlaste

pordi ule. Tahetakse panna piiri
té0stussaladuste saaimisele Vene.
maal. Vene teadlasi ei lasta enam.
salajaste projektide juurde.

Suuremaks kaotuseks peetakse, et

WN. Liidu suure kiirusega riinnakall-

veelaev ,Tupcon" klassist, millel e'
oie USA-s vastast on ehitatud USA

jooniste jargi. Samuti uns Atlas’
klassi allveelaev,.Xotk USA tehnika-
| mMaailmaruumi vallutamiseks on an-

David Peterson

juhiks — I. —

- Ontario: liberaalide parte pi

konverentsi, kus tahtsamaks punk-

all teliakse nalja,

SURMAKIIRED

“Praegu katb vid&jooks nn. sur-
makiirte voi laser kiirte kasutami-
seks sOjalisteks otstarbeteks. Sellel
et ameeriklased
sooritavad kasuliku:teene, kui nad

selle ala wurimised hoopis peatavad, ff

sest on selgunud, et tehtud edusam-
mud rakendatakse N. Liidus enne,
kui USA-s neid suudetakse valja ehi-
iada. Vastavad asjamehed vabanda-
vad end sellega, et nad tédtavad ve-

nelastega koos ja kasutavad ka ve-.

nelaste SaavUtusi.
Ameeriklastet oli tks. tahtsamaid

tankide havitamtse rakette ,TOW

klassist, Nuiiid on see juba venelasiel
reada ja massiline valmistamine kdi-

us. YVenelased on nil osavad kopee-
rijad, et neil kulus ainult kolm.aas-
rat, et erilist Kompuutor" lassi

laeva jarele teha: Merepdhja aseta;

nid boid registreerisid laevade lipk-

just. Nuud on venelased kopeeri- -

nud veel parema bot ja kasutavad
eda USA kaldavetes:

Uurimised toid pdevavalgele kum-
malisi adjaolusid, et iiks tihtsamaid
yenelasté. informatsiooni ‘asutuseks
on USA Kongressi biirood, Kongres-
sj vastavad komisjonid nouavad tap-

seid aruandeid uute relvade ja nende .
juures tehtud uuenduste kohta. On -

selounud, et venelased on tulnud pai-
se paeva aja] Kongressi bilroodeésse,
salunud andmeid ja neile on lahkestt
koik loovutatud.

Halb on asiaolu, et koik vastav eri-

‘ala kirjandus on vabalt miiiigil ja

sealt on venelastel koike’ véimalik

asta, Kau Moskva suhtes on rakenda-

tud ranged reeglid, siis Shevad sala-
dused satellijtide kaudu.

“RANGEM KORD
iilikoolide juures todtavate N. Liidu

USA liitlased Laine-Saksamaa ja

Jaapan varustavad N. Liitu tehnika .
' suursaavutustega. CIA abidirektor
admiral B. Inman on tédtanud vialja>
uued iiksikasialikud ‘plaanid sala-

duste kaitsmiseks. Arvatakse USA-d

peab kéretehnika ‘alal heidma vihe-

malt i0 aastase edumaaga Moskvast

‘Kriitikud mérgivad, et. saladuste
peatamine ta&nanikeva -mass-meedia
juures ei,ole kerge iilesanne. Peale
selle on ameeriklased alati nOudnud

vaba kaubavahetust rahvaste vahel
Wa rariged reeglid takistavad seda. -
Peale selle on nditeks siiiituid sea-—
dus}
seadmete mituk setline, et seda saab —
_ kasutada vee all allveelaevade vasta:
se sGia pidamiseks.

, nagu veealuste dlipuurimise

_-Lopuks margitakse,. et viimastel

aastatel iuleb ithe vaikerahva liik-
‘meid massiliselt Kanadasse ja USA-

sse .Uks eestlanna, kes tédtab arves-
tamistega tegevas. leo riski-

‘ga USA asutuses markis, et! viimasel

Ontario liberaalide

Torontos _

tiks oli uve. parteijvhi valimine, He |
Slus

dine partei liider Stuart Smith a

oma. kohalt -tagasi. Kolme paeva kes-
iel 2200 partei deiegaati sdelusi¢
partei platvormi ning. kuulasid kan-
didaatide konesid:
ieisel valimisel uueks partei! juhiks
London. advokaat ja drimeeg David

| Peterson. oe

Seer 1,

“Balt niitused ee
(Algus esikiiljel) -

L Heinsooga ja EKN esimehe L. Lei,

vatiga. eesotsas, kuna teisi eestlas}
oli Brantfordist, Ottawast, Montres.
list, Vancouverist, Sault Ste: Maries
ja Hahfaxist.

Batti Ohtu eelpaeval,  teisipaeyal

23. veebruaril, toimus eestlaste er. .
urifusena tseremoonia - parlamend).
hoone ees igavese leegi- juures. Set.
lest véttis: osa arvukalt Montreali ‘ p

eestiasi, kes selleks sditsid- kohale
bussiga - Montrealist. Montreali eest.
laste kohalesditu organiseerisid Sealt
Pensionaride Klubi esimees, EKN lie
se E. Heinsoo, EXN liige &p. H. Laa-

neots ja Montreali Resti Seltsi es; -

mees KR. Leitham. Uhenduses - tsere.

-__ 7

—

Puhapaeval sai

TT rn

_Mooniagd igavese leegi juures pang)
ul ka parg. langenute Malestissambale -

aastal on YVenemaalt tulnud: ‘noorme-—

hed asutuse tadkchad okupeerinud.

Nad radgivad {66 juures ainult ve-’

ne keelt ja nende tédjuhatajad ai-
nult oskavad inglise keelt. Kuidas

saab ss sellises riigis pidada sOja-

salads),

AIK

tiina kalle designs

— logos ja kommertskun¢t —
485-0335

Paavst uritab
reisi Poolasse

Paavst John Paul I ringreis Lia-

_ne-Aafrikas, mis kestis 8 paeva, lép-
pes. Ta tuli Vatikani tagasi hea ter-

vise juures ja kavatseb augusti kuul

kiilaslada oma kodumaad Poolat,

kus ta tahab olla oma rahyvale toeks.

Ringreisil Aafrikas ia juilustas
mitmesuguste uskude suurest ning
lihisest eesmargist hing vajadusest
koostao- arendamiseks erinevate ws-

kude vahel. Ta soovitas ligemisear-.
mastuse rakendamist . igapaevases
elus ja tervet ning piisivat abielu,

mis vajalik laste kasvatamisel ja

nende; maailmavaate -kujundamisel.

Joudnuna tagasi VYaiikani ta sele-—
tas, et maailma theks suuremaks ©
rbleemiks on voitlus terrorismi |

yastu, Terrorismile tuleb panna pir,

Galleks tuleb teotseda ja teotseda ef-

fektiivselt. 0 t

Esikiilfe kaunistus =
~ kunstnik J. Saarnitt

,

Jubab. jareldada, et

Mele Elu" nr, 8 (1669) 1982

Eesti Vabariigi esimese aastapdeva piihitsemise araad 24. veeb.

ruaril 1919 Tartu Raekoja platsil,

24. VEEBRUAR 1918

‘Kord veebruari taevas .
iGi sdrama uks Taht.
| Ta valgus nonda kirgas —-

_ Ei sarnast varem naht!

See kiirgus —-usk ja lootus,
valkvalge Tulelind,
kes tousis tuhast. Maha
jai valu raske hind.

See sajandite unelm,
kus kiikend.naer Ja mutt,
stis murdis labi paisust.
Ja.toeks sal muinasfutt.

LS.

KANADA DOLLAR
ON OHUS —
iseseisvate ettevGtete juhtide Ka-

nada fideratsiooni president Patri-
cia Johnsoni informatsiooni koha-

set foderatsiooni 62,000 higet pook ~'

davad . pangaintressi vahendamist,
vaatamata sellele, et Kanada dolla-

ri vaartus (vérreldes USA dollariga }
yéib Iangeda kumi 5 centi.

Kusimuses on ,,prime interest ra-

te" (16.5%) langetamine. inflaisiooni

% lahedusse (12.5¢:). Eriteadlased
ei ole kindlad, et Jaenuprotsendi lan-

getamise juures dollari vaartus lan-

geb ainult 5 centi praeguse, 82.80
cendi juurest. Majandusteadi!ase Ja-
mes Gay arvaies juba erutlus, kas
pangaprotsente alandada voi mitte,
panganduse,
tééstuse ja valitsuse ringkondades
on Kaalumise!l loobumine inflatsioc-
mi pidurdamise kavast. Seda piiii-
iakse hoida praegusel tasemel..

Toronto Ulikooli majandusteaduse
professor’ Mel Walkins peab vajait-
seks Kanada toostuspoliiika pohia-
likku wumberkujundamist pidades

silmey importkaupade asendamist
. Kanada oma produktsiooniga.

Pangaintresse on alandanud L-Sak-
samaa, Prantsusmaa fa Jaapan. Ka-

nada véiks elada ka madalama pan-

gaprotsendiga, Kui see aitab stimu-
leerida todstuse arengut ja vahenda.
da tootute arvu.

Vabadusnéudleja
suri Eestis

STOKHOLM (EPL)— tks raskes-
ti kannatanud vabadusvdéitleja Ees-

tis, Artjom Juskevitsh, maeti 2..veeb. -
~ ruaril,

oma sunnipdeval, . Tallinna
Parnamae .kalmistule suure .hulga
leinajate Juuresolekul. Ta sai 51 aas-
tat vanaks,

Juskevitsh oli itks nendesi, kes nn.
Tallinna protsessil a, 1974 vabadus-

noueie eest viieks aastaks sunnitdd- —
le moisteti fa parast Siberi vangis-
 tust Eestisse tagasi joudis detsemb-

ris 1980. Hmselt vangistuses rikutud
tervise tottu tabas teda 5. jaanuaril
ajurabandus ja ta viibis meelemar-

~~ kuseta Tallinna haiglas 27. jaanua-
‘rini, mil ta suri,

Artiom Juskevitsh | (vasakul)
koos Matti Kiirendiga, kellega
nad koos vabanesid ja vilmase
abikaasa Mailega detsembri-
HAULS IPs, :

Dr. H. Weissile
{Mare Balticum”
medal

Ajakiri Mitteilungen aus baltisc-
hem: Leben" nr,
burgi imdevade}

WVLC:A. Boéckler

. Stiftung” Mare Balticum medal an-

netati Tallmnast - poivenevale dr.
Hellmuth Weissile austusavaldusena

tema suurest panusest Festi ja Balti .

kultuurelus, Aumark anti pidulikul
vastuvotul .tile dr. Weissile ulermlin-
napea Assmanni poolt,

TALE. LEPAGE

SE 10

[ONTARIO ut

Tay

Vivi Roy |

Eestlasest kinnisvarade
vahendusfirma esindafa

2781 Yonge Sireet: 7

Toronto, Ontario M4N 2H8 |
Buroos (4416) 487-4311 -
Kodus (416) 962-8481

TORONTO EESTI NAISSELTSI ©

JOEKAARU LASTESUVEKODU

vajab 1982. a. tegevushooajaks { If, juuli — 14, aug.)

ujumisinstroktorit,

éde,

a

kasvatajaid jé abikasvatajaid,

. kédgipersonaali, 7

Sooviavaldused esitada hiljemalt i. aprilliks Sa, ‘TE. N.S.
- juhatusele Pr. Heljo Novek, 50 Old Kingston Rd. Apt. 5-602.
| : _ Scarborough, Ont. MIE ay4

ie

4 teatab, et Hom-.

1 7 ‘Mele

a ee a -_= - _ = - —— = = *

— Tore
naoht
ti Maj
- tujuro
‘ditsioc
pereka
'tahist:
eesku
vastik
: tos.
Mee
tere t
lus ke
| set ‘ko
toolt 4
Ken
vad of
SUIS]
 SUverul
kdiee §
 VUSIIKE
to meld §
politi
mom |
| tyo!mul
! meid |
| passiit
jandey
mude!
ie mae
toma
- sol
risse
kar
— komp
(Hey

! '  kyant

kutltty
ole Eg
leadia

vorrel

- | Miks

Eesti x
lost

Tof
bi ji
paevi
wast
kiubg

0
kaas
meel§
Ol tg
Jab:
VOILE

 mase
vest,
IE
Rah
daglg
Kul
Food
dab
gm
ral:

Kla
hatug
Vellf

me. 1
da
‘nel
rata

KY
jesta