-NELYAPAEVAL, 8. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER: 4 | oe | »Meie Elu" nr. 45 (1552) 1979 Mele Elu“ nll

Teadaanne

_ pensiondridele

‘ Jarjekordne koosviibimine klubi -
liikmetele fa nende kilalistele toi-
mub neljapaeval, 15, novembril a!lgu-
sega kell 2.30 Eesti Maja suures saa-
lis, millest palume osa voita, Samal
ajal pensionaride kusitédde naitus
ja mitiik,

: ih ™
A at oe mi! ey 7 at
8 ; _ oat ai . Te ae - Mee. ; “ . .
' he ., hh ta tag
et fe a : ate See =e
Sear : = aN eS ‘ os
hs Ls aa 4
Se Reha: SARE = x i te 7
ree, AR as chen i aoe ;

i am i 1 * ata ae = ‘ nt eee "

i of - SN Be ts

- JUHATUS

Mitmekultuurilisuse
hustmus W¥es
Vaatamata sellele, kas rahvusvahe-
line Karavan. IGheneb vdi mitte, sel-
lest osavdtvate paviljonite ary pida-
vat suurenema mdéne-arvestuste ko- ee Pe eA Baie bc Siew, ¢
haselt. Omaette paviljoniga kavatse- ReRCOCaarek om uae oo SS ee ENS / a
vad sea) esineda ka einilised ajakir- 2 TERRE eects ‘s F aie ope iad tet) MARR TG -: . a sy a a
janikud; et selgitada laiematele hul-
kadele etniliste rahvusgruppide kul-
tuurilist tagapohja ja nende osatdht-
* sust mitmekultuursuse kaitsmiseél.
'* Paviljoni organiseerimiseks moodus-
tati ettevalmistay komilee, kuhu va-
~£ 4. Viti Poola, Ukraina, Pakistani ja Araa-
al bia. ajalehtede kaastodlised. ,Meie -
fey Elo kaastidline avaldas arvamist,
et see paviljon t6endoliselt. t6dtab
kahjuga, kuna ajakirjanikel pole mi-
dagi erilist mila. Optimistlikult ar-
vatt pvudujaagid kaetakse annetus-
tega voi toetusiega. oe
Arutlusteemaks 7. nov. -koosviibi-
misel oli mitmekuliuursus Kanadas.
Konelejaks sellel: alat-oli Carol Ke-—
sik, poolakeelsete saadete korralda-

‘im

Tuleb-
{untted hi;
peenikes
pihine p:
Ata ome
Neel Suve
mei ilus
tahan tel

Mule
tH}, kus
laste tii

Sits: ku
teadsin, ¢
See alim
reniany,
sale ka- |
mend. Wi
sid kak]
Meell st
runres, k
7a lobia

“Leelotajad" (Oli 24 x 24”) - _ tiks valjapanekutest Jo oann Saarniidu 3
Kunstinaituse! Eesti Majas". , :

-KAKS KUNSTNIKKU EESTI MAJAS

KAI KAARID esines oma toodega
nidalalépul, 28..ja 29. oklacbril. See
olf kunstnikul juba Kaheksas -erinat
tus. Esimestel esitustel, umbes kum.
ie aasiat tagasi, ndis et tal on eel-
‘dusi, fantaasiat, varvimeelt ja kil-
laldaselt tehnilist oskust, ning vdis
eeldada, et saame lisa horenevasse

kard ning paks lakikord, jaaks jare- .
le ainuli hale kleep-skelett. Sumeri-

-loogia pole neile vahimatki tihelpa-
nu omistanud., |
- Niiiid naib, et ring on tais. Turg on
tdidetud, osijad vaesemad. Naituse
kataloogi lisana saime J. Saarniidult

_ kahel masinkirja lehekiiljel jutu, mil-

kunstnikkonda. Meelde on jaanud jes ta kirjutab ,et oleme kauaks jaa-

mitmed {iid ja varvivariatsioonid, nud vatitseva timbruse kérvalmoju-

Erinaitustelt .codatakse .alati ikka dele, kuskilt mujalt. uleyoetud ja —

- Wake je _ nende \ilalised its Tartu College’ sali méédunud pithapéeval korraldatud koosvii )

ibrapscd.

"

eens a"

PPE bee nt ect ecto
no cate Me paper

- 28 : i oe PER)
eeEaE Ere Bs a

LGID MAEENUTASID OMA KODUTALU

Fithaydeval 4, novembril. toimus
Tali oliege'is mulkide perekondlik
cue
oe Ghtehogivaumbes 200-e.

doo Self, osimecs Juhannes

i aVASOME.
raieematue yoitlus,
vaid ikka ja korduvalt,
Uks kasi adral poldu

iow modgat oma maa ja

Ketiecks valve! alles. Muleimaa
Jt lipoega pole asa heidutanud

~ oS GR UTC nputases cea Siber!
braruqwerd, bit ole veel havinud
tus U4

Oo ponmnees vGib vaigel sark) kane
daoausla mullapinda siigay

Sg UN of al.
VU SE TARL

oe sonalis-muusikaling nor
mopko Ate talu [abt acrade”. Niue
NTR Aine oxa  koosnies s00lG: ja unis
of FE ss esinesid sopran Erna
a stitan Olby Harm Elmar
oko ideant saatel. Sénaline osa
e naitle ja Edgar Kink’

Nu mecten kuldne keo-

cesinicse salmt duetina

kotk tesed
eae Ubistauluna,

ine Osa andis ltanilen-

‘ale wrele

UTUSL{Lse mug! lalupo-

ahaha, |

 hnueiket ya. Sakala, elani- -

mulgi nimetus, kuid $a.
faecnus pollupind meelitas V0.
valuiaiaid sunditdes mulki tih-
|  erapa mgoea yastu vaheta-

Do, Hest parnch mulet iscteadvus |

cb Qa bEEGtES VTE .
Clistaghina k&las ahele

Seton tablp mees.
_

weoreas ceeti talu. Talude pariseks

pwc HU Palsticl esime€ste seas,
“a Tasyisd
ci kansahed,
janstautuna
" Psi lube meer",
Isto Tinisuse korval hindas
Bere hi hariduse labtsust,
.Orasie wuidseyate asemel voik-
rdoces th rabyvajubid nee maad
TE ne Terie |
Vatkne kena koha-
i savles Kipper’) seades.

hip dy! Rite RUS

we : = I ;
iy oyelal fy’.

kiwas

wis Vahaduse taastamine

le. El modu mulk iis.
sce alt ju:

horamute say DERE LISE,
Sint arp Chit. Huolsa tod. ta-
ci kovvas, Skilrelt, mulgi pere-
Mie da isefeadvus,
“Uisicl pist}iumataiks oma lokka-
Eheptdude kaskel:
Olas!
a lada’,
sesviswusaastad olid testi
iva anneaastad. Voibollta oli
Higa ilus. Jarenentud Néu-
ergy tp Liidu vagivaldne okupatd-

sad een

Wiulgimaal,

IT Ky ‘k

ban. karles v2 muvabadust, havitas

Jimine paevahohase eeskayva |

rohutas eesti.
mette.

aE sath iaas aeg, kus eestl |

meie jgvaenlane -1dast.

z Mats:

Scar vanmu all in eesti vaime

Ho tliveva 160 ja viljaka-

Muletd

selle - — "vanaperemehes! kunt hallis
pojapojani.

Jargnes soolo sopran Erna Libe It
_Malestus isatalust', Ed, Tobreluts'a

helidoomjoagust, -

Praegu ej ole enam Mulgimaad, enn
mulkegt. Ei cle enam Gitsvat talu ega
iseteadvat peremcest
keskel. On vaid varemed, vol méned
meisistunud viljapuud kuriteo tum
made tunnistajatena. Hoolsa peréms-
he t6dpalgaks oli pritkutit Sibérisse,
vol onnelikumal juhul trhtsalt oma

maali vilja ajamine. Kuuditamise

suurpacvaks oli 23. marts, 1949, kus
ule Eesti jai tihjaks 20.000, ehk iga-

sertsmes talk.

Jargnevalt Salme Ekbaum dekla-

mers. cna luuleloomingust KUL
7 mit”.
Eesti talu vaim ei cle meis aga mit-
‘te surnud, Meie malestusi
meilt keeci yotta. Soojendagu see kil .

ei 5az

deva kolde leek meie jdreliuievaid

polvi, kunt Gigus on jalle saabunud

kodukohtadesse,
Eeskavaline poimik loppes uhislau-
Tuga On maid maailman tuhandia”.

ARMASTUS MAA VASTU

Loppsonas Mthkel Hansen utles,
et eesti rahvas on péhiliselt péllupi-
daja. Kava 160
maa-vastu kasvatasid pollumehe tu-
gcvaks ja enesekindlaks. See 16i alu-

se meie riigi ja rahva joukusele ja

hariduselc. Eesti talu andis moeitle
Pats‘, Tonisson'i, Laidoner’i ja suu-
rema osa meie riigi juhtkonnast, kir-
janikest ja kunsinikest. _ 7
Kiirelt asenevale iseseisvale riigite
ja vabale talupojale tegi toore Jopu
»Nende tu-
handete Eesti vabaduse eest -lange-
nud talunvegade ja. teiste voitlejate

malestuseks ma palun kdigil piisti_

(Gusta Jausus Mibkel Hansen.
Meie iilesanne siin on haida eest-

luse vaimu meie noores jarelkasvus.
> Peame hoolitsema selic eest; ct -siis,
kui on saabunud aeg tagast poordu-

da vabale kodumaale, oleks neid, kes
seda tecksid.” -

Lauldi ithiselt Eesti hiimni.

Hiljem esinesid Erna Libe ja Oley
Harm veel kahe duettiga:
ke Viljandi" ja.
kordeonil saatis Elmar Tani.
mad yiisid Ja ka sonad on loodud
Oley Hirm’i ema, kadunud pr. M.
ade poclt Eestis 1961, a. Dueti saa-

oli Gey Harm ‘it.

ik eelpoal nimetatud sGnayvoiud.

ja esinemised voeli kéigi poolt vasiu

heakskiitvalt tugeva aplausiga.

Rokkava aplausi osaliseks sai ka
hr. Oljum Vancouverist, kes’ tabava
huumoriza kiitis Vancouveri saarlasi
ja hiidlasi, keda seal Iciduvat hulga-
na. Uksikud mulgi nocrmehed aga

_karjuvacd? appi, et keegi saadaks sin-

na mulgi-neide, muidu jargneb para-

tamatult umberrahvustumine Saar

lasie voi hiidlasiega.
Pacvakohane dekoraisioon ali El

vilhapoldude

ja armastus oma

Vana va; Yaartuslikke:
Kodulinnale’. AK
Mole-

ja CHIN raadios. Tema. algatusel

korraldatakse laudkonna vestlus mit:

7 mekultuursuse ala! TV kanal 47 peal

Foto — 5. Preem

Toronto Eesti
Segakeer 28 aastane

Toronto Eesti Segakooril tiitus 14.

-oktoobriJ Koori asutatnisest 28 aas-
tat mida tihistati perekonnaGhtuga.

Koos oli rohkearvuliselt koori titk-

meid oma perekonna llikmetega ja

sépradega. Kiilalistena viibisid kohal
ka Toronto Eesti Meeskoori esimees

Heikki Paara abikaasaga.

' Koori esimees Victor Rein oma
sonavétus toonitas keori kauaaegset
kokkukuuluvust tihise sdbraliku pe-
rena ja soovis koigile Gnne ja edu
tulevikus samana fatkata. -Sellele
jargnes Koorifuhi Una Keook'l juha-

-tusel -koorilt 2 laulu. Luhikeses sona-.

votus koorile. ti koorijuht esile koo-

Ti suure panuse viimase Laulupieva
kerdamineku puhul. Muusikalised et-

tekanded helilindilt esitas Uno Kook

kes oli huvitavalt kokku sdadinud
helitilesvétted YT. EE. Segakoorilt ja

—Estonta Orkestrilt mitmest varase-

mast Laulup#evast ja kontsertides?,
mida huvlga kuulati.

‘Lébusalt veedeti tunde ihislauly ja

tanisuga, Usinad perenaised eesotsas

koorivanem “Linda . Jarvalt'iga. olid
valmistanud maiisvate sutupistetega

kohvilaua ja -suuparase booli eest
hoolitses vilunud Eric Mesikapp,
Rikkalik loterii Nelly Hubel'i korral-.

dusel pakkus huvitavaid. auhindu.
Lobusa koosviibimise lopp tuli slis
kui majavanem tui votmekimpu ko
ligtades. |

Ligi 2000 eset Peetri ;
koguduse néitemiliigil

Toronto Peetri Koguduse igaaasta-
ne. naitemuuk on olnud alati vaga

rikkalik annetuste pooclest, Seda val-

mistab aasta ringi koguduse nais-

ring oma iganddalaste kasitéGdhtu--.
tega ja kogu kogiidus annetab selleks
vaartuslikke  esemeid. - Kdésolevaks.

aastaks oli selleks valmistatud ning
kogutud 1565 eset, mille numbrid

 pand: loosiratastesse. Peale sélle vee!

suur kuhi esemeid, mis oli varutud
lastele Gnne Sngitsemiseks ja: hulk
esemeid miiiigijanal.
Parast jumalateenistustolid kdik 6n-
neloosid mutidud mone tunni’ jook-
sul, oe

|. Edukalt tiGtas ka kOOk, kus: vir-

gad perenaised olid tegevad toitude
jagamisel. Viinivorstid ja hapukap-
sad loppesid enne otsa kui noudmi-
ne-nende jarele, Kohvilaud suatis ra-
huldada ka viimaseid kiilalisi,.

mar Silm’alt. Ule 10 jala laiune.raus-

tast paberist, detailselt Idigatud si-
luett talust: ja poldukiindvast -pere-

-mehest valgei paberiaustal méjus

elektselt ja originaalselt. |
Foidulaua taga oli naha kvatiteedi
noolest tuntud pr. Kivinukk’a, |
: am

neljapaeval, 8.-nov. kell 18,30 (Pers:
nectives) ja korratakse jargmusel es-

maspdeval kell 14.00. -

Eesti noortekoor
kanada kirikus

Toronto -Eesti Baptist koguduse

“noortekooril, Charles Kipperi juha-

tuscl, seisab peaiselt ces uus esine-
mine, sedapuhku tihes kanada kogu-
duses, nimelt Blythwood baptisti k1-
rikus, puhap., 11, nov., ki. 7.00 oht.

-Koort] teatavasti ei ole see esimeseks

,valisesinemiseks’, vaid eestlust on
varemst korduvalt. vaimuliku laulu
raames esindatud, kaesclevat aastal.
kahel korral — Montreali Esimeses
bapt. kirikus ja New Yorg! Kola
nu bapt: kirikus. Eelseisev laulmine
iuimub seoses Blythwood Koguduse

. vilismisjoni-nadalalépuga, kus kéne-

‘ leiaks-on Zaire mysjondr Ch. Harvey .
ja eesti kaor korval esineb veel Don-

_wav noortekoor. Eesti koor esitab

peamiselt eesti ning ameerika auto--
reid. Ohtu ‘solistiks on sopran Mari- —

ka Xtabi, klaverisaade Imbi Medrilt.
Esinemisele
koosviibimisele on palutud ka laiem
eesilaskond. Blythwcood baptisti kt-

rik asub 80 Blythwood Rd., kuhu on.

hélpus paaseda Yonge maaluse raud-
tee kaudu. (Yongest ida poole, Egiin-

‘toni ning Lawrence vahel). .

Seedrieru loterti -
¥voitude loosimisel 20. oktoobri!l lan-
gesid vGidud jaremistele loositaht--
dele: nr. 215 (§50), nr. 228 ($30) ja
nr. 491 ($20). Voitude kattesaamiseks
pdérduda-Seedrioru ‘laekuri poole:
Hugo Allisma, RR#1, Elora, Ontario.

Soovite firmamarki [

‘ema kuulutusse?

/MEIE ELUS””
on see tasuta.

Sporditoimkonns
ileskutse

_ Esto ‘80 Sporditoimkond Kanadas
kutsub koiki spordihuvillsi osa vot. ||
“ma Ulemaailmsetest Eesti Pievadest — |

Rootsis. Registreerimiseks palutakse |

yotta iihendus: — :

Meeste vorkpall — Valdeko Novek, |

37 ‘Aniberley Dr. MIR 4K5! 444.9224.
Naiste vérkpall — Alan Lutker, 66
Skylark Dr. M6S 2M6, 766-1037, Ka-
rin Simsons 55 Wynford Hets.Cres.
#1001, M3C 1L4, 449-9974, Laskmine
—- Toronto Eesti Passi ja Piistoliklu-
bi, Voldemar Kana, 50 North Edgely
Ave., M1K 172, 261-3274. Male — Lem-
bit Joselin, Massey Square, Apt. .1112,

RMiac 5L4, 698-4426. Tennis — Jaan

Lents, 15 Huntingwood Dr., 298-4246,

Golf — Alfred Laning, §111 Yonge St. — |
#409, Thornhill, L3T 4V%, 881-7795. - |
Bridzh — Nikolai Kittls, it East-
view Cr., 488-9929, Ujumine — V.
Willow.,

Reinsalu, 392 Ruth Ave.,
M2M 231, 224-0497. Korvpall, jalgpall
ia kergejoustit — Jaak Jarve, 166-
Gong. ——

Vaid

“madast.
 Troopika dad", ,,.Kuldsed péllud”, fi-.

—ridil talent olla
_ kuid keskendumine oleks tarvilik. Et
flmneb seisak, koguni tagasiminek,

ja sellele - jargnevate.

midagi wut, paraku paljud esttavad
shabloonilist
miniginditusena. Ka Kaaridi asjalop-
penud niitus tititris sinma liki. Pol-
nud virskust, kolorlidilt vaesem va-

—remnahiust, motiivid otsitud, kirjel-

dus vaheiihtlev. Uheaegselt haaratud

qmnjitut stili, mitut ainet ja meeleolu,.

teostusis Oli, vesivary, kollaxh, sega-
tebnika, pliiats ja tint, maastikke fa
linnavaateid Haiitili, Itaatiast,.. Ka-
Tallinnast, meeleolulised

puraalsed ,Suusatajad™, Ping viinid
faal", ,Kariibi:tantsijad ja muusi-
kud, j.t. Peab olema’ fenomen,. et
anda kdigis neis aspektides mingit

-_rahuildavat resultaati,

Fi saa mdénda nagu puuduks Kaa-
kunsti parnassil,

on suturest! vist kil tingitud kahe
muusa teenimisest — ballett baleii-

_kooliga ja kujutay kunst, Paratama.
itult kannatab iks teise arvel. Pole:
kahtlust; Kai Kaarid voinuks 40-mne —

esitatud tod asemel teha ja esitaia
Kiimme kordalainumat i6od.

JOANN SAARNITT esitas 35 todd
moodunud nadalalopul, miarkides se-
da oma 3l-se iseseisva néitusena.

‘Téddest 14 off sumerl ainel ,akriiil
teised 25.

reHjeef menetluses‘ ja
maastikud ja figuraalsed,

Nagu varemgi, sumeriainelisie to35-—
de uldpilt naituse! on sama, mida_
nahtud juba ligi kiimme.aastat. Sa-

ma‘ varvus ja tehnika, nagu.olnuks
suinerlastel aastatuhandeid kestnud

kultuuriloos -olnud tegey vaid iiks”
_ Stiil ja tehnika, biskviidi varvuse kul-
_ la ja karraga. Meie aeg on kull sume:

riga vérreldes palju. rikkam. Juba
Kanadas ofles on meje taie ja kul-

juur ilmekam. ja mitmekesisem. Su-

eri temaatikal tehtud toodelt ara
‘votta romantiline moment, nagu

otsejirglased, vekvisiidid, ‘kuld ja

produktsioont .

unustatud kellele esineme eesti this-
konnas. Meie aeg panebd kunstniku
motiema uuele sisule.. ."
juit rahvuslikust vormist ja sisust,

Seda ,uut sisu ja vormi on Saarniit

kdsitanud siis ka konesoleval niitu-
sel. »Leelotajad", ,Pruudi vargus",
,Muistsed pulmad" ja »Noorik tuleb
majja. Kui meie diletantlikud séna-
votjad ja Saarniit ise on maininud
kunstniku: uurimusi ja stivenemist
(muide ka kGnesoleva nailtuse -kata-
loogis) mis annud vdimaluse tungida
kasitletava aine ,sugavustesse ja

pohjani", on ometi oeldu vastolus

nahtud Kasitluste ja teostustega, mil-
les haiguiab vasiu vahimgi asjasse

~ stivenematus. Ja arusaain.

Aastaid tagasi (1973) Saarniidu ert-
naitus Kalevipoja teemal, mille ee!
kais kunstniku intervjuu, avaldatud

siinclevais ja isegi Rootsi eesti ajale-

hes, raagit] kull uurlmisest. ja uue
Kalevipoia andmisest alimaalis, lép-
pes suure fiaskoga -—~ elevantlik lo-

dev keha, peagu vaid hernesuuruse

peaga. Kunstniku ,uurimuse”’ tule-

“musena pidi see slis sumboliseerima.
‘meie rahvuskangelase suurt ranumtu
ja vihesi mdistust. — Ho
Ja néiid ndituselt. Kust vétab Saar.
niit eestlaste kombe jPraudi vargus''

(resp. t6mbaimine) voi tlesseatud
grupina ,Leelotamine’? Rahvatradit-
sioon ja muinaslugu sellist et tunne.
Inimfiguuride ioomisel on Saarniit
oma orja- ja plinalaagrite hirmu ja
6uduse kujundamise kiitkeis. Pulma-
lised, leelotajad. on mingit robotid,
kdige vahem meie esivanemad.

Tugevam kule Saarnildu] on ikka-

gi maastik, millest ndituse] ekspres-
slivseid edusuunas olevaid teostusi
Tastaksin esile ,Varahommik”, , Poh-
ia «Gntario',  ,Kaljude mnistika",
»kaljuahelik" ja teisi, Portree ,Kir-
jastaja A, Laur” kui see peab olema
ORTO Laur, siis pole see onnesiu-

nud, realistlikul portree] puudub vi-
oleksime selle vanima kuliuurirahva -

hime! Sarnasus.
R. A,

FINN HOME BAKERY % DELICATESSEN

28! DANFORTH AVE.
Soome

— Tel. 463-3331

nagarisaadused — kardemoni-

saiad, struudelid, soome “tordid, kiipsi-
sed. Lihapirukad,

Soome rukkileib
EURCOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID ~~

Avatud teisip,, kolmap., neljap, 9_é,
reede! 9-7, laup 9—3.

_Esmaspaeval suletud.

BILL KUNNAS ii#leb:

 aakige minuga enne kul hakkate

uut autot osima,”

Pruugitud autod — uned auied —

veoauiod.
Miiiigid ja rentimine.

BRIAR WOOD

Chevrolet Oldsmobile Ltd.
“321 Lakeshore Rd. W. Mississauga

Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091

Pakid Balti ri ikidesse j ia Venemaale
‘Meie saadame riide- ja jalanoupakke kuni 193/
naele netto. Koik on taielikult kindlustatud.

-Suar valik keupu meie aris. -
-. Ari lahtioléku ajad: csmaspaevast—reedeni k!. 9 hom—ki. 5 pJ.

‘Laupaeval kl. 9 hom—kL 5 pl. K ESK NADALALTEL SULETUD. —
Purast kell 5 ol. kokkuleppel. telefoni teel,

BALTIC EXPORTING CO.

482 Roncesvalles Ave., Toronio, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098

Edasi on

Samuli
Wkeste
MIsle. ttc
KOSEES Te
jata letite
teutud vt
teoid yile
laksid ka
elanikke,

= TEI HA RSA Li

UT

Kant vais
Peedu Kuju.
da ta armas
Peedu tahtis 1
alla, ndyatas
tas (ae Vass,
kastd helkima
dunud touts

1a ees maine,

tahesidca. Ta

hale ja utles:

ile JB pany
_, de pubtuse ja

sict Koigest su

ya, of
a re

bigest

“ll
AD
hy

F

- .
o_o ee,

ee a +m

TTterittirre

a2 TEE,