ie Elu" nr. 8 (1773) 1984 to IEA ff AS E OSTUKOHT et teel suyilasse. _kaunistamiseks. i . M.4S4 (Hwy 90 Ja 400) 295! ’ | | . | ikud Lla Ja Erik Hees © | LIBE ONTORIS: 694-3398 QODUS: 488-0129 BADUS- | “| GUTELIT ATE UHING | ATE UHING. eee lls hg ee ee er ee _ an A Pa PT a nie TT 2 i LE cnt La] mb aa Sea a ET ! . t ‘t =| I aa . in Fry 1 iv 1 or 1 | 1 aye vat 1 . ! L a he, i i aa bas 1 J . Tht i: run H I Lad | " | i 1 FH I wich a 17 ae I, nics eh r ! x ripen i rar ak a “he as. a pee A Hi ny nah vor i a wer; I t ATEUHING | | TEOHING — AMUUK: ioe lalus L2 HINNAGA iksikuid -suurusi andused ekstra REKLAAM | . 488-1701 di Up. 3-ni NUEVA) Tg ae ar en a ee a = 7 4 —_ Selle : »Meie Elu‘ nr, 8 (1973) 1984 | Pete bate te . ; ' a * F F . Hy . 1 a Robert Kreem: 7 , Wandega * Laihema! -ajal. ilmub _ Roberi Kreem’ilt malestusteteos ,,Vande- . ga sectud", See kasitleb tema ene- se ja teiste Eesti Vabariigis stindi- nud noorte vaimset kujunemist, te- gevust koolinoortena okupatsioc- nide ajal ja vGitlust s6duritena ida- - sindel. Toome alljarenevalt kai- keid sellest teosest, Lust on vGetud ka kunstnik Joann Saarniit’i illusi- ratsigonid, Ma ei tea,kelle idee see oli, aga meie vaike organisatsiconi algrakk | iahtis ka taotust anda oma truudu- sest Eesti vabaduse eest vditlemi- seks. Kuna komngorteie oli -antud ‘uus rannakohvik, mis talvel oli sule- tud, siis tuli keegi mottele just sinna iihel eriti kiilmal ja pimedal jaanua- rilépu Ghtul vande andmiseks sisse murda. See saigi teoks! Grupp poisse kdrvadele tommatud lakilakides ja rasketes talveriietes sammus paari- kaupa tiksteise jalgedesse ‘astudes © krudiseval lumel teistest majadest - - eemalolevasse rannahoanesse, Sealt oli miilits just enne joule kolm poiss! kinni vétnud, mille téttu nad koolist kadusid, tiks neist jdadavalt. Uhel kolmest lubati kevadel koolis eksa- rid kirjutada. Temast sai hiljem To- ronto iilikooli kehalise kasvatuse — professor ja dekaan, Jiiri Daniel, kes gellel ajal Wryszesnevski nime kan- dis. Kutsusime teda koolis eestipara- salt Virtsaveskiks. Rannahoone aknad olid laudadega talveks kirini l6Gdud. V6tsime tihelt _aknalt lauad dra ning upitasime kat- kitehtud aknast tihe oma kaaslase _ gisse. Teistele avas ta ukse, Poiste kamp sisenes ntiiid tiksteise jarele kiilmast naksuva pdrandaga kiilma majja. Aknalaudade vahelt panime. aga pliluma tihe oma kaaslase, et liikumisi imbruses jdlgida. Ule vai- ese lahesopi paistsid meile piirival- ve maja tuled, kust venelased oma. ‘annavalvet korraldasid. Olin kaasa vétnud kiifinla, mille stititamisel hdmar valgus salapdrase nihtavuse avarasse ruumi tdi, Pa- mime laua ruumi tihjemasse otsa, et- celle timber tule valgel vannet anda. Korraga 61 iks polss oma mantl: holma alt valja ka salaja kodust kaa- sa toodud suure sini-must-valge lipu. Seda ei osanud ma arvata, Kui vene- jased meid niiid eesti lipuga katte saaks, ei kingiks nad meile kellegi elu, kiis labi pea. Kuid-Jipp oli siin ja ‘niitid tuli sellele aukoht leida. Pani- me sellelauale meie kdigi keskele: Poisid 'paljastasid niitid ltipu itmber pead. Asusin ise laua taha ja haa- - casin lipust kinni. Nork kiitinlaval- gus virvendas poiste tdsistel nadgu- del mustavas tagapOhjas. Pidasin _natitid oma elu esimese kdne. Etteval- jiistamatult..Kuid s6nad. lihtsalt iv- seotud® lid ja paistsid minema ka kohmakai- na paistvate poiste sidameisse. Siis tGusid rusikad stidameile verevend- luse ja vande siimbolina. Kiilmas _Tuumis valitses veel kaua raske vai- kus, kuni kiiiinal kustus, lipp pdue kadus ja Vandevennad vaikides itks- haaval majast valjusid pimedasse'’ Ohe, . Samasugusest noorte vandeseit- sist jutustas tiks tartlane. Kaks Huge Tretineri giimnaasiumi poissi kaisid Gdseti valjas. kuni nad enam: koju - tagasi ei tulnud. Uhe poisi laip leiti sakslaste tulekul Tartu vanglasi, Teist kunagi ei leitud. Nii nende kui meie vanemad ei teadnud sellest tes. gevusest midag). Mele salaorganisatsiaoagn kasvas niitid joudsasti. Enne Eesti Vabariigi aastapdeva olid mei! rakud kéikides _yanemates ja keskmistes klassides ning mitukimmend ka Kuressaare todstuskeskoolis. . Uks aktiivne ‘grupp oli tekkinud ka tédlistehul gas. ToO6histe liini médda saatsime fihe meéhe ka miilitsasse ja mitu noori laksid komnoorte organisatsicani. ‘See vGimaldas mei! informatsioaoni— saada punasie kavatsustest, mis meie mangus oli adrmiselt tihtis.. — oO . Kui punaste sillapead lianepoo! Narva jage olid likvideeritud, oli jlus pdikesepaisteline talveilm, Oli piha- piev. Vaatamata miinide hddaohule endisel ei-kellegi-maal, laksin iihe - oma kaaslasega vaatamata, mis oli iuhtunud meie kaevikute ja positsi- conide ees, fuba’ moénikiimmend meetrit meje kaevikutest markasime, et tihe pédsa juurest lumehangest | oaistis vélja tiikk saksa sOduri riie- tust. Valge Jumevaiba alt tuli-valja noor kummargi! sGdur, kaisel eesti sini-must-valge kilp. Ta rinnataskust leidsime sdéduritunnistuse. Oli noor Tartu poiss,’ Seisatasime. Vétsime- peast oma kiivrid, ning malestasime teda liihikese vaikusega. Siis vaata- sime labi kogu iimbruse sligavamad lumised. kohad, eriti pdésad, kuhu tuul hangesid oli tekitanud, Leidsi- me veel 11 noort eesti poissi kil! kShuli, ktiljeli vi seljali, relvad sur- ravatest kuulidest kukkunud kérva- © le. Valge lumi nendel noortel ndgudel ja silmadel helkis Hdbedasena vastu pdikese sdra. Surnud tundusid elava- tena, sest kiilm oli neid peale lange- ‘mist nagu balsameerinud.. Paistis, et enamus, kellede samm selles kuulide metsikus vilistamises lapnes, olid Tartu koolipsisid. Gppi- nud koos, vOidelnud koos ja lange- nud .koas. Kaasvditlejate lume alt valjakaapimine mdjus meile raskelt. Piilhapdevane, otse vaikusehelinaist kdlav paikesepaisteline hommik te- kitas tunde nagu oleksime kusagil. lumivalge vaibaga kaetud sures vé- baéhukirikus. Ka ohk oli nii karge ja selee ilma pissirohu léhnata. Eks ~olnud ju ka see pind, kus seising pitha Eesti maa, mille eest ka meie lime siia tulnud vditlema. Kuulsin oma vaimumaailmas kaja Kuressaa- re giimnaasiumi koorili E.V¥. aktu- selt, millés ise -kaasa olin laulnud: Puhake, julgemad kotkad, lahingus léppes te lend! Malestus jaddav on teile, _ venda ei unusta vend!" . Aga ‘sea slin polnud siiski aktus ega kirik, vaid sigav tGelisus. _ Meile oli niiiid selge, et sédurid, _ kes lahinguvalja] lumes eiutult lama- sid, pidid olema seal 17, vGi 18, veeb- ruari lahingust saadik. Edasi liikucdes me enam eestlasi 1 leidnud, kiill aga palju venelasi ha- jutatult tile lageda valja ja purvks. lastud metsa. Sinna olimie oma kahu- titega kogu aeg tulistanud, Paike -. paistis ka venelaste nagudele sel ilu- ‘sal talvepdeval. Aga-nemad ei pida- —huks tulema mele kodumaale! L Pirast sada kw venelastel tuli loo- f vutada oma sillapead Eesti poal Nar- va joge, teostasid nad Narvale 6. ja’. i martsil 200 lennukiga pommirtinna- ku, Terve linn péles ja valgustas odsel ka meie rinnet. See oli sisemust. kdristav vaatepilt. Olin tihel nendest dédest just the. Narva koolipoisige kahuri juures postil,kui ta kodulinna havitati. Nagin kuidas ta ilusad mé& lestusedki nagu oleksid havinenud kohisevas tulemélius, Milleks pidi ” NELJAPAZVAL 23, VEEBRUARIL = THURSDAY, FEBRUARY 23 a, Sa TGP EL. * MINGIT | 3 KOMPROMISSi \ KOMMUNISTIDEGA K. Pats — 1918. Raadiosaade: © me ope Li ee oe eed PR Tp = 9 ata: SE 4 ha eFFra Esimene joulupuu siiidati Tallinnas aastal 1514 Towsuni dlikooli raadios WCVT- FM raadios jaétkuvad korrapdrased eesti raadiasaated, millede kooste- ja ja teadustaja on Lilian Esop. Saated on kakskeelsed, et pakkuda omakeelset kava eesti kuulajaile ja. ingliskeelseid teateid Eesti alukor- rast ja eesti thiskonna tegevusest Whistiikides ning mujal vabas maailmas, : : Uhes saates jutistati, et esimene joulupyu siiiidati’ Tallinnas. Uhe- icistkiimnes saade 15. okt. algas A. Lite lauluga:.,,Pilvedele“ ‘Taltinna Meestelaulu Seltsilt A. Karindi juha- tusel. Teadutaja selgitas; et seda lau- lu laujdi ja heliplaadistati Eestis ae- gadel, kui Baltimore'is, USA-s, asu- tati esimene eesti organisatsioon Bal- _ timore’i Eesti Selts (RES) a. 1935. BES-i ajaloost kGneles Fred Ise, jutus- tades ka Eesti asukohast, ajaioast ja saatusest. Ta tunnustas eriti neid BES-! liikmeid, kes a. 1940 ja hiljem selgitasid USA valitsuse juures Ees- tile kommunistliku Venemaa poolt tehtud tilekohut, samuti aitasid Ees- - fist pogenenuid, Ta koneles ka BES-i praegusest tédst ja soovis, et meie vaprate eelkaijate alustatud téd ja eesti keel ‘ning meel- piisivad stin - yGdrsi! ka tulevikus ja saab tdeks seca tiihja linna siis hdvitama? Ai- nult kattemaksuks nende eneste kao- - tusie parast? ldremisel paeval soditsime Enno Tammega mootorratastel pdlevasse Narva, Tihi, pdlev linn oli kdle ja. abitu. Ei ndinud seal tihtegi elusolen- ait. Ainult uxsikud majad olid sinna veel piisti j4dnud. Kui oma tagasiséi- tu dlustasime, lahenesid meile selja- tagant madaliennuj] kaks Vene len- nukit. Téendoliselt tegid ka nemad Narvas vaatlusi. Lennukid avasid meile pardarelvadest tule, nii et maantee kuulidest kees nagu supi- pada. Témbasime oma sdidukitega larsult teelt kdrvale, mis meie elu padstis kiiresti Gle meie lainud lennu- kile x#est. | oGites mitmesuguste eest.. Uksuste juurde teateid viima, vdisin koikjal margata eesti sodurite korget moraa- li. Kui cli olnud kaotusi, aitas nende tugey vaim kurbusest iile saada. Ka: . S6durinaljadel oli oluline tahtsus tu- gevama meeskonnevaimu tekkimi- sel ja kaotustest tilesaamisel. (I - Ma ei ole midagi julmemat kuvl- nud oma sdduripélves kui seda, kui- das venelased Merikiila dessandi te- gemisel ettejuhtuvaid eestlasi olid tapnud. Uhe noore eme ja lapse olid nad lédnud risti Jauda uksele, Risti- usu teotamiseks ja eestlaste hirmu- lamiseks. See pole ju enam sdjamehe tegu, sest ka sdjamehel on oma moraali, ausameelsus ja inimlikkus oma vaenlase vastu. Ainult barbarid saavad nil kdituda. Kuulcavasti olid kdsud selliseks kditumiseks tulnud | korgemalt poolt, mis iseloomustab veelkordselt kogu kommunistliku vdimu madalust,. Uks Esto teatrietendus jaab dra Esmaspdevane Esto teatrietendus | .Tallinna vallidel” jaab ara ettetul- nud ,,ootamata takistuste t6ttu"’, n4- ‘a eu featas Riina Reinik, Sissemakstud ‘ piletinind makstakse tagasi kas pos - ti-teel vi Esto ajal, kas t8ekiga ver teiste tirituste piletitega. 0 Kolme firituse kellzajad on muu- datud jaremiselt: 1 ‘* _ UO Esmaspéeval: Voimlemise valik- % - riihmade esinemine algab pool tundi hiljem, s.o. kell 14.30. | Cl Teisipaeval: Adelaide E. Selts! Teatri ,Mosaiigid" algab samutl ¥&" Sm rem, kell 14.00. O Teisipdeval: rahvatantsu lavastus | .Kaval Ants ja Vanapagan” alga varem, kell 17.00. : : ae) 5, jaanuariks oli miiidua 3914 tir! tuste pidset, Kuna eelarve tiitmiseks On vaja miiiia 46,000 piletit, siis on httud padismete labimiiiimisest pisut enineaegsed. . | featripileteid on mijiidud 5. jaa- nuarini:,,Tallinna vallidel’ 39; ,,.Mo- - Saligid’’ 68; ,,Kalurineiu” {matinee} 203 ja (Ghtul) 113; 1919" 58; ..Ke- ‘vade" 12; , Trummid peavad olema” 120; ,,Kaval Ants" 77; ja Vaimlejate Valikriihmad 74. uur solistide kontsert 217; noorte Solistid 23: Kéla 17; Esto ball 292; sOdurighty 174; rahvapidu 274; maa- _kondade ndev 81: Esto Visioon 467; Jeulupidw 327, avatseremoonia 263, Pilve piir 42: ja laevasdidud 18 ja 57. Sstopassi on miitidud 227. Piletitellimisi on vdrdlemisi vahe lulnud noorteli, Ja enamus neist on lulnud US Ast. Avatseremooniale sqavad Untario — Pensiondrid tasuta, ndidates oma wenior Citizens kaarti varaval. Ja lapsed alla 12 aastat hinnaga $1.00. vaba eestlaste riik oma pélisel kodu- maal. BES-i noorliige Renee Roo- mets lisas omapoolse lubaduse tegut- seda BES-i heaks ja palus kdiki-eest- lasi astuda liikmeks. | Jargnes 1930-ndail aastail ljoodud Priit Ardna ,,Kalurineiu" samanime- lisest operetist Ive Patrasoni hell- ‘plaadilt Ensio Kosta orkestri saatel. Teadustaja lisas, et , Kalurineiu" Ir- _ ma Troupéllu libretoga esitatakse ka IV U.E. Paevadel Torontos. « RAAMATUKUU ULESKUTSE Siis oli teadustajalt lileskutse raa- matukuu novembri tahistamiseks eesti raamatute ostmisega, mille jadre} ta andis iilevaate Gustav Suitsu loo- mingust luuleiaja 100, stinniaasta- pdeva puhul. Renee Roomets esitas G. Suitsu luuletused Elu tuli* ja - ,50na". Muusikaliseks vahepalaks oli Riho Pats lanl G. Suitsu hiuletu- sele ,,Uhte laulu tahaks laulda* Aar- ne Viisimaa heliplaadilt Stella Ker- soni klaverisaatega. Jargnesid kutsed eesti ‘iiritustele ja saate lopetasid 1990-ndail aastail heliplaadistatud. laulud Tallinna ja Tartu Meestelau- lu Selisidelt Estonian Voice'i plaa- dilt: J, Simmi ,,Mulgimaale", H. Wetterling! ,, Hele taht" ja K. Tiirnpy »Lahkumise laut". oe Kaheteistkiimnes saade 19. nov; algas marsiga ,Sddurid", mille Ants Eskola-laulis heliplaadile ligi 50 a. iagasi. Teadustaja tervitas teatega Eesti Vabadussdja alguse 65. aasta- pievast, miile puhul koneles noor Haralc Roomets, kelle vanaisa J. Laas -valtis osa Vebadussdjast. Ta jutustas Vene sojavde riinnakust Kes- ti Vabariigi territooriumile 28. nov. 1918, eestlasie véidukast véitlusest vaenlaste vastu ja kéikumatust va- badusihast, Harald Roomets’ kinni-- tas, et Eesti Vabariigi eest vditiemine innustab Ka vé6rsil siindinud eest- lasi tegudeks vaba Eesti heaks. larg- nes Vabadussdjaaegse kapellmeistri -Jiiri Kuru marss ,,PGhjaldager" To- ronto ,,.Estonia“ orkestri heliplaadilt Uno Koogi juhatusel. | | | Teadustaja selgitas siis, et senistes seadetes on kéne al] olnud eestlaste © organiseeritud tegevus iile vaba maailma, sest me tahame teadlikud olla laialipillutatud eesilaste rahvus- likust tddst. Seekard oli juttu eesti iihiskonnast Bradfordis, Inglismaal, kust isja saabusid heliplaadid. ,,Eesti Kodu", kuhu on koondunud kéik organisatsioonid, osteti 4. 1955, meeskoor asutati juba a. 1949, Jire- nesid Eesti Meeskoorilt ,,Koit" koori moto, Evald Aava ,,Laul kodumaast" ja Enn VGrgu ,,Lauliku kodu" nende _ heliplaadilt. | Bradfordi eesti tihiskonna aktiivne tegevus tdendab, et sealne eestias- kond on tugev ja plisiv [ili file- maailmses eesti tihiskonnas. 1973. a. organiseerisid noored muusikagrupt vTulevik", mis on juba kaks heli- olaati valja andnud, Siis kdlasid heli- plaatidelt laulud: faan Billard fauiis Jahimehe polka". Ernst Ottani keel- pilli- ja lauluansambli saatel heli- plaadilt ,.Kd@lalauiud", noortegrupp »Tulevik" laulis rahvaviisi ,, Tule ko- ju" ja Peter Sheldoni , Eesti noored”. Jarenesid kohalikud teated ja saade ‘léppes E. Meeskoori , Koit" laulude- pa A. Late ,,Kuldrannake” ja K. Tiimnpu ,,.Mwy armas isamaa™. Koalmeteistkiimnes saade 17. dets. algas rahvaviisiga Lydia Koidule luuletusele ,,Meil aladarne tdnavas" Reet Hendriksoni heliplaadili ja tea- detega Lydia Koidula 140. siinniaas-. tapdevast 24, dets, ning Friedrich R. Kreutzwaldi 180. siinniaaslapdevasi - 26. dets. Jargnes F, R. Kreutewaldi ,Laul" Karin Miilmaa viisiga Inglis- maa eesti noortegrupi ,, Tulevik” he- lipiaadilt. - | ESIMENE JGULUPUU ‘ Teadustaja andis siis tilevaaile eest- laste muistsesl talvise pGdripéeva Ja jéulude tahistamisest ja esimestesi teadaclevatest jéulupuu siititamis- test, mis olevat aset leidnud Balti- kumis, Tallinnas on see toimunud joulutaupdeval 1514, Jargnes joulu- laul ,,Miks nii hilja" Naan Polly heli- plaadilt. | Eesti joulukommetest koneles Meeta Liiv, kirjeldades jidseid kom- beid, kirikusse sditu jdululaupieval, joulumange, erilis! uskumusi ja jdu- lutoite. Ta socvitas kdigile jatkata ja elustada vanu jéulukoinbeid ja soo- vis kdigile rédmsaid jaulupitihi. Siis kostsid lalvelaulud Merit heliplaa- dilt ,,Lastelaulud" Heljo Liitoja juha- ‘tusel. [argnes kutse Baltimore’ Eesti kooli jdulupuule jargmisel pdeval . Eesti Majas. Teadustaia lisas teated mGningaist | tahisaist siindmusist uuel aastai: si- ni-must-valge lipp saab 100-aasta- seks, Kotkajarvel toimub maailma- laager Eesti lipp', Torontos on 1V Ulemaailmsed Eesti Paéevad, eesti . raamat paguluses spab 40-aastaseks ja stigisel méddub 40 a. pOgenemisesi kodumaalt védra rezhiimi eest. Saade léppes: lauludega heliplaa- dilt ,,JGululaulud“: segakoor ,,Leelo’ laulis Eerik Purje juhatusel-,,Joulu- Shtul* ja Helmi Betlem faulis ,,foulu- kellad" Maaja Duesberg-Roosi oreli- saatega, Kassetthelilindid igasi saa- test on hoiu) Eesti Arhiivis Lake- wooadis, - Toimetusele saadetud kirjandus @ Eesti baptismi 100-nda aasta ta- histamiseks on ilmunud rikkaliku si- suga -,,Usurdnduri" juubelinumber (33-nda aastakaigu esimene}. Mitme- te luuletuste (8) ja tervituste kérval leiduh selles ajaloolisi pilte ning rah- kest] vddrituslikku lugemist nagu: Usk ja eestlus® (Evald Mand), ,,Esi- yanemate wsk" (Aarand Roos], .,[sa- de kaevudest" (A. Proos), ,, Téeteri sOnasalvest” Ristimine” (Taimi Proos} ja ,.Minge koike maailma” (Harry Eller). Aja- loolist ilevaadet ja baptismi pohi- motteid kasitlevad selles mumbris kirjutised: ,,Baptismi pohimotted" (O.T.}, ,, Baptism Eestis" (H. V. Dahl), , Ulevaade tédst Eestis“ (R.V.], .,Ees- ti baptismi algatajaid ja esimesi juh- te’ (Peeter Kaupsl, , Makumatk mi- neviku adadel {Evald Mand), Usklikkude kool" [L.R.] ja ., Vallts- Eesti kiilv" {K. Raid). | Usurandur" toob ka tileskutse eesti usklike kogunemiseks Juubeli- Lat ari (Edgar — Toompuu}, » DOW TOW FP Waals. ARTSs.CRA PTS konverentsile, mis. taimib Torontos -kdesoleval aastal 30-ndast juunist kuni §-nda juulini ja millega tahista- takse Eesti baptismi 100-ndat ja To- ronio Eesti: Baptisti koguduse 35- ndat aastapdeva. | Juubelinumbri négusa kaane on kujundanud Esther Wilbiks, [| Si-mest aastakiéiku alustanud evangeelne kuukiri ,,Valgus" toob oma esimeses numbris éra mitmeid sisukaid kirjutisi: ,Jumala kagu- dus’ (H,5.}, ,Ole kindel oma Gnd- | Sakssaamises|"’ (M. P. Horbon, ,Aabrahami teekonnad" (Helmut Rtidmik), ,,.Kutsumus” (Leida Krik- man}, ,,Seaduselaegas" (H. Sdder- holm} ja .Jiobi jumafakartus" (H, M-a). Ulailoetu korval leidub kuu- kirjas vaimulikku hiulet, mdtteleri {a lilevaade “ suvekonverentsist New Yorgi Betaania koguduses. 9 QUEEN ST, E. TORONTO (Yonge'l Juures) — TEL, 366-5011 | asett on rikkalikus valtkus fmporteerlind longu. Sobivad varrastel fa | kangastelgedel kudumiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, ridjuvaipade : | yolmistamiseks {a sélmimiseks, oo Skandinaaviast huvitavald materjale kisltédks mustriga otk Mitut virvi kanvaad %& Soodsad hinnad y%& Kasit0s Spetamine. Avatud: esmasp.-reedel 9,30- 6, laup.:9.30-4 Meie teine ari:.74 VICTORIA ST. (Shopping Mall)